SSSSS
TTTTT
LLLLL

PREMIERE´24: Marta Jamsja ja Elle Viies

12. märtsil peale etendusi toimub vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kärt Koppel.

Marta Jamsja “Heroina”

Lavastaja, tantsija: Marta Jamsja
Helikunstnik: Israel Bañuelos Loreto
Valguskunstnik: Iiris Purge
Lavakunstnik: Laura Põld
Dramaturgiline tugi: Siret Campbell
Hääleseadja: Mariliis Lahesalu
Kestus: 35 min

Esietendus: 8. märtsil 2024 Sõltumatu Tantsu Laval PREMIERE programmi raames
Residentuur: Ehkä-production/Contemporary Art Space Kutomo (Turu, Soome)
Toetajad: Eesti Kultuurkapital

_____________________________________________


Elle Viies “Pastoraal”

Lavastaja, tantsija: Elle Viies
Helilooja: Henri Viies
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Lavakunstnik: Loora Kaubi
Dramaturgiline tugi: Elss Raidmets
Kestus: 40 min

Esietendus: 8. märtsil 2024 Sõltumatu Tantsu Laval PREMIERE programmi raames
Residentuur: Ehkä-production/Contemporary Art Space Kutomo (Turu, Soome)
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Rain Lõhmuse fond

PREMIERE`24

Nüüdistantsu uute tulijate platvorm PREMIERE tutvustab sel aastal Marta Jamsja ja Elle Viiese debüütlavastusi.

PREMIERE on sari lavastajadebüüdiks, mis pakub professionaalset platvormi koreograafidele loomaks oma esimest liikumisel põhinevat lavastust.

Marta Jamsja “Heroina” ja Elle Viiese “Pastoraal” esietenduvad Sõltumatu Tantsu Laval koreograafidebüütide sarja PREMIERE raames 8. märtsil samal õhtul. 12. märtsil peale etendusi toimub vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kärt Koppel.

 

Marta Jamsja “Heroina”

Konna suudlemine, kaevul laulmine, ootus kohata silmapaari, kellele panna lootus igavesest armastusest. Marta Jamsja soololavastus “Heroina” hõljub fantaasia ja autobiograafia piiril, vaadates tagasi lapsepõlveunistusele saada printsessiks.

Läbi muinasjutu žanri ja sümbolite peegeldab Jamsja keerukat suhet naiseks olemise ja naistele loodud ootustest. Kasutades naiivsust ja haprust omakasuks, demüstifitseeritakse lootus igavesest noorusest ning tehakse ruumi kehale ja vananemisele. Laveerides tänapäeva iluideaalide ja soorollide keerises, leiab end lavastuse heroina (eesti keeles kangelanna) soovikaevul, teadmata, mida ta tõeliselt ihkab. Piirid muinasjutu ja tegelikkuse vahel hägustuvad. 

Marta Jamsja (1996) on lõpetanud Tallinna Ülikooli koreograafia ning Antwerpeni Kuningliku konservatooriumi tantsu bakalaureuseõppe. Oma teostes uurib Marta kehakuvandit, süüvides eksperimenteerivalt teemadesse nagu ühiskondlikud normid, identiteediküsimused ja seksuaalsus.Seades küsimuse alla väljakujunenud arusaamad ja stereotüübid nende teemade ümber, kutsub ta vaatajaid kaasa mõtlema ja (ümber)hindama oma seisukohti. Liikumiskeeles meeldib talle kombineerida abstraktset jutuvestmist liikumise, teksti ja häälega. Tuues kokku erinevad meediumid, püüab Marta luua publiku jaoks mitmekülgset kogemust, tugevdamaks nende võimet suhestuda tema kunstilise väkjenduskeelega. Marta pälvis Mait Agu nimelise tantsustipendiumi aastal 2019.

 

Elle Viies “Pastoraal”

Kui vaadata kahe mäe vahelisest orust ida suunas, on näha lagendikku. Paistab hall heinamaa ja väikesed inimtekkelised objektid. Oletame, et need on majad. Kui orust hakata tõusma mööda paremat mäenõlva üles, ristub sissetammutud rada ojaga. Kaarnad räägivad, et oja on hakanud teises suunas voolama, mäest üles. Oletame, et see on tõsi. Teerada jätkub läbi metssigade kuningriigi, lehast niiske tihniku. Oletame, et rada viib majani. Oletame, et uks on lahti. Siit me alustame.

“Pastoraal” on soololavastus, kus idüllis pesitseva preeriatüdruku manitsev pilk kohtub armutu loodusliku maailma jõuga. Juhtum on möödunud ja samas ajas lõputult korduv, leidmata lahendust. Vihjed on vaataja nina all, kuid mattunud sajandite tolmukorra alla. Ruum on tunnistajaks. Keha on talitajaks. Tundmatu käes on võim. “Pastoraal” helgib lootusrikkalt selle tundmatu pimedas rüpes.

Elle Viies (s. 2000) on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. Teda huvitavad kõhedad olemis- ja tajumisvormid, kehad, mis on samaaegselt funktsionaalsed ja fenomenaalsed. Viies on esitanud lühiformaadis soolovorme inklingroom’i üritustel (2022)  ja Loora Kaubi näitusel “Inimene ei näe kunagi unes päikest” (2023).