tähelepanuvõrk

Kõlgume sisemise ja välise taju piiril. Meie eesmärk on võrgutada tähelepanu: manipuleerides, meelt lahutades ja nähtav olles. 

„t ä h e l e p a n u v õ r k” embab sind nõrkemiseni ning koormab su katkendlike mälupiltidega üle. Selle kogemine meenutab aegluubis surfamist läbi moonutatud veebi. Õhus hõljuvad tuttavad tunded ja helid, kuid need on läbisegi laiali paisatud ning infot tulvab igast suunast aina juurde. Sind juhatatakse nendest erinevatest meeleoludest ja visuaalidest läbi. Sul hakkab seejuures kõhe. Kujutletu ja reaalne mööduvad parallelselt ning ajavad sind üha enam segadusse. Sa viibid absurdses ruumis, mis tekib teatraalsuse, tooruse, äkilisuse, laetuse, salapärasuse, pehmuse ja intiimsuse vastuolulises koosmõjus. 

Lavastus on unenäoline, kuid tajutav jälg sellest, kuidas meie fookust praegusel ajal juhitakse. See on koht, mis aitab välise infotulvaga silmitsi seista, pakkudes meile analüüsimomenti, et märgata, millega me parasjagu päriselt tõtt vaatame.

“Tähelepanuvõrgustik on aju süsteem, mis aitab märgata olulisi muutusi nii väliskeskkonnas kui ka enda sisemistes seisundites. Selle põhiülesanne on suunata tähelepanu sellele, mis on parajasti tähtis, ning aidata ajul valida sobiv viis reageerimiseks. Nii toetab see keskendumist, otsustamist ja käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. Lisaks aitab tähelepanuvõrgustik vahendada üleminekut sisemiselt suunatud mõtlemise ja väliskeskkonnale keskendunud tegutsemise vahel. See tähendab, et võrgustik aitab lülituda näiteks enesesse süüvimiselt või uitmõtetelt sihipärasele tähelepanule ja ülesande lahendamisele. Seetõttu on sellel oluline roll ka suhtlemises, sotsiaalses käitumises ja eneseteadlikkuses, kuna see seob omavahel aistingud, emotsioonid ja mõtlemise.

Allikas: Jaan Aru kokkuvõttev tõlge vikipeedia artiklile “Salience network“

Júlia Vavra on Budapestis elav vabakutseline kaasaegne tantsija, etendaja ja koreograaf. Ta on õppinud koreograafiat Budapesti Kaasaegse Tantsu Akadeemias ja Amsterdami SNDO-s (School for New Dance Development). Ta käsitleb kehasid kui salapäraseid, pidevalt arenevaid infokandjaid. Ta töötab vastuolude ja tabudega. Karakterite loomise, ümber mõtestatud sümbolite, moonutatud koodide, iroonia ja huumori kaudu püüab ta mõtiskleda meie varjatud reeglite, eetika, käitumise ja mustrite üle.

„t ä h e l e p a n u v õ r k ” (s a l i e n c e n e t w o r k) on jätk tema viimasele teosele „d e f a u l t m o d e n e t w o r k”, mis keskendus unistamise seisundile. Oma eelmises teoses „Artists like me” torkis ta oma elukutse kohalikke ja globaalseid kontekste ning mehhanisme läbi brutaalselt ausa satiiri.

See teos on valminud Euroopa Liidu rahalise abiga. Siin väljendatud seisukohti ei saa mingil viisil käsitleda Euroopa Liidu ametliku arvamuse kajastamisena.