MODINA esitlus: Tehisintellekti ja publiku osaluse kasutus tantsukunstis

MODINA showcase lisaprogrammi osana kutsume teid MODINA koordinaatori Nuno Correia ettekandele tehnoloogia võimalustest kaasaegses tantsus. Täpsemalt arutleb Nuno selle üle, kuidas MODINA kunstnikud kasutavad tantsus tehisintellekti ja publiku interaktsiooni. Ettekanne põhineb järgmistel akadeemilistel artiklitel:

Parimad tehnoloogiapraktikad – vahendatud publiku interaktsioon tantsuetendustes

Kunstnikud on järk-järgult hägustanud publiku ja esineja piire, eriti tehnoloogia vahendatud etenduskunstides. Siiski on tantsuvaldkonnas vähe kirjandust, mis süstematiseeriks neid lähenemisviise. See viib meie uurimisküsimuseni: Millised on publiku interaktsiooni väljakutsed tehnoloogia vahendatud tantsuetendustes ja mida saab teha nende ületamiseks? Sellele küsimusele vastamiseks viisime läbi fookusgrupi, kus osales 10 kaasaegse tantsu valdkonna kunstnikku, kellel on asjakohane ja mitmekesine kogemus. Fookusgrupi analüüs võimaldas meil pakkuda välja parimad tavad publiku interaktsiooni kujundamiseks tehnoloogia vahendatud tantsuetendustes. Arutame neid soovitusi ka olemasoleva kirjanduse valguses.

Correia, N. N. ja Primett, W. (2024). Parimad tavad tehnoloogia vahendatud publiku interaktsiooniks tantsuetendustes. 9. rahvusvahelise liikumise ja arvutamise konverentsi materjalid, 1.–6. https://doi.org/10.1145/3658852.3659083

Tehisintellekti kasutamise mõistmine kaasaegses tantsus: praktikute vaatenurgad

Erinevates loomevaldkondades, sealhulgas tantsus, on tehisintellekti (TI) vastu üha suurem huvi. Arvestades reaalajas tehisintellekti lahenduste rakendamise väljakutseid tantsus, on tehisintellekti kasutuselevõtt tantsus olnud aeglasem võrreldes teiste loomevaldkondadega. Puuduvad uuringud, mis hõlmaksid erinevaid tantsupraktikuid (eriti tantsijaid ja meediakunstnikke) selle kohta, kuidas nad tehisintellekti kaasaegses tantsus kasutavad. See viib meie uurimisküsimuseni: kuidas tantsijad ja tantsus töötavad meediakunstnikud suhtuvad tehisintellekti ja selle kasutamisse kaasaegses tantsus? Sellele vastamiseks viisime läbi fookusgrupi sessiooni kümne tantsu- ja meediakunstile spetsialiseerunud kunstnikuga, kellel kõigil oli kogemusi tehisintellekti kasutamisega kaasaegses tantsus. Fookusgrupi transkriptsiooni temaatiline analüüs näitas, kuidas tantsus töötavad tantsijad ja meediakunstnikud tajuvad tehisintellekti ja selle rakendusi kaasaegses tantsus. Lisaks võimaldas see analüüs meil välja töötada soovitusi tehisintellekti kasutamiseks kaasaegses tantsus.

Correia, N. N. ja Primett, W. (2025). Tehisintellekti kasutamise mõistmine kaasaegses tantsus: praktikute vaatenurgad. 12. rahvusvaheline digitaalse ja interaktiivse kunsti konverents: meediakunsti kultuurid, kogukonnad ja territooriumid (ARTECH 2025). Eeltrüki link: https://www.researchgate.net/publication/398122628_Understanding_the_Use_of_AI_in_Contemporary_Dance_Perspectives_from_Practitioners

Nuno N. Correia on Tallinna Ülikooli digitaalse transformatsiooni dotsent. Alates 2000. aastast on ta õpetanud ja läbi viinud uurimistööd meediakunsti ja interaktsioonidisaini valdkonnas mitmes rahvusvahelises ülikoolis (näiteks Aalto Ülikool, Goldsmithsi Ülikool, Greenwichi Ülikool, Madeira Ülikool). Tal on Aalto Ülikoolist doktorikraad uue meedia kunsti ja disaini alal väitekirjaga „Interaktiivsed audiovisuaalsed objektid“ (2013). Nuno on ka Lissaboni Ülikooli Interaktiivsete Tehnoloogiate Instituudi assotsieerunud teadur. Ta on juhtinud mitmeid uurimisprojekte, mis ühendavad heli, pilti, kehastust ja interaktsioonidisaini, sealhulgas Marie Skłodowska-Curie järeldoktori stipendiumi ja kahte Loov Euroopa projekti. Varem töötas ta disainikonsultatsioonifirmas Fjord (nüüd Accenture Song). Nuno on avaldanud üle 50 eelretsenseeritud artikli tipptasemel inimese ja arvuti interaktsiooni konverentsidel nagu CHI, DIS ja TEI; audiokanalites nagu NIME, SMC ja Audio Mostly; ning meediakunsti konverentsidel nagu ISEA, ICLI ja ARTECH.