Balti Tantsuvõrgustiku töötuba: Tööriistad K-le

Balti Tantsuvõrgustiku programm 2025
5.–6. novembril 2025 toimub STLis Balti Tantsuvõrgustiku (Baltic Dance Network) raames kaks kaasaegse tantsu töötuba, mida viivad läbi Leedu ja Läti tantsukunstnikud. Töötubade programmi eesmärk on pakkuda Balti tantsukogukonnale koostöökeskkonda, et uurida oma ühist identiteeti, võimendada Balti tantsu kohalolekut Euroopas ja süvendada arusaamist iga riigi kohalikust kultuurikontekstist.

„Tools for K“ on Vilma Pitrinaite treeningsüsteem, mis ühendab krumpi, kaasaegset tantsu ja somaatilisi praktikaid. Krump on lavastatud tantsu-battle, mis asetab keha nähtamatu võitluse olukorda, sisaldades elemente rünnakust, kaitsest ja ka hetki, kus esmapilgul ei näi midagi juhtuvat. See on kehaline pingeseisund, kus energiad on vaevu tajutavad.

• K nagu Krump või Kineetiline või Kreisi või Klimax või Kombat…
  Teised märksõnad: liikumismäss, jõuetus ja võimestamine, vastupanu osutav keha, individuaalsuse kogemine kollektiivis, keha polüfoonias ja polürütmias
• Kuidas? (ehk tööriistad). Tantsu tehnikate kasutamine tunnetuse, taju ning keha ja keskkonna muutmise jaoks.

Kõikumist konkreetsuse (narratiivi) ja abstraktse (tekstuuri) ning tundlikkuse ja absurdsuse piirimail praktiseerib Vilma nii oma liikumisloomingus kui ka töötubades. Mõnikord aitab lugude jutustamine seada fookust, et edasi liikuda. Teinekord on oluline õppida tantsus jällegi üldistusoskust. Sama kehtib ka füüsilise väljenduse kohta. See võib olla väljapoole suunatud ja visuaalselt võimas või sissepoole pööratud, kus publik tajub ainult žesti või liikumise taga peituvat kavatsust. Samamoodi sütitab treening keha kujutlusvõimet. Orgaaniline liikumiskeel – nagu millegi või ka iseenda viskamine ja püüdmine, teise kinni püüdmine – vajavad intensiivset kohalolu ja kontsentratsiooni. Need võtted on krump-tantsu baas, mille intensiivsust saab vastavalt vajadusele reguleerida, keskendudes sisemise energia suunamisele. See protsess aitab tantsijatel õppida, kuidas oma füüsilist eneseväljendust nii lavakonteksis kui ka elus üldisemalt suunata.

Töötoas otsime uut vormi, mis ühendaks Krumpi ja kaasaegset tantsu. Me ei tegele pelgalt Krumpi kui tantsustiili liikumisvõtete pinnapealse õppimisega, vaid tutvume selle päritolu ja selle filosoofiliste lähtepunktidega vastupanu ja vaimsuse allikana. Krump on tants, mis sümboliseerib võitmatut elurõõmu ja jõudu igas olukorras, võimaldades kanaliseerida oma sisemisi pingeid ja raevu. Krump esitab ühiskonnale nõudmisi positiivsel kujul. Krumpi tantsides näitame võitluspartnerile ja publikule oma tantsu tähendust – kust Sinu emotsioon pärineb, millele see on suunatud, mida sellega öelda või tõestada tahad. Krump on vastupanu vorm võitluseks jõuetuse ja nõrkustunde vastu, mis muudab emotsioonid rütmiks ja energiaks. Krump on tuleviku tants, mis võimestab ja motiveerib meid elus edasi liikuma.

1) Baasharjutused ja soojendus: võitlust meenutavad käteliigutused ja publikule suunatud žestid; maandus ja võimendatud jalgade töö; ‘stomp’, mis ammutab energiat maapinnast; rinnapõrked (liigutused, kus rind paisatakse plahvatuslikult ettepoole nagu maisi paisumine popkorniks).

2) töö teatri metoodikatega, et äratada ellu kujutlusvõime. Näiteks kui kasutad käsi viskamisliigutuse tegemiseks, reageerib su keha sellele kujutluspildile, kui viskad palli või püüad seda kinni. Võitlus- ja kaitsepositsioonide harjutused, sh katsed hirmutamiseks, publikule suunatud kätega väljendatud liikumiskeel, kasutame karakteri mõistet ja rollimängu. Näoilmed, mis võivad nii väljendada kui ka lahustada emotsioone.

3) abstraktsed liikumise mõisted kaasaegses tantsus, näiteks kehapunktid, vaatleme omaenda keha skeletti ja punkte, kus need ühinevad lihastega.

4) improvisatsiooni ja koreograafia konstrueerimise põhimõtted kui tööriist – võimalik kasutada igasuguse koreograafilise kompositsiooniloome protsessis;

Vilma Pitrinaite on hetkel Belgias resideeruv leedu koreograaf ja tantsija. Lisaks aktiivsele lavastustegevusele tegeleb ta ka kogukonnatööga ja annab noortele tantsu töötubasid. Alustanud oma karjääri Aura tantsuteatris, õppis ta koreograafiat CDC de Toulouse’is ja Ex.e.r.ce’is CCN de Montpellier’s Prantsusmaal ning lavastamist Strasbourgi Rahvusteatri Koolis. Tema soolo „Miss Leedu“, mis esietendus New Baltic Dance Festivalil ‘14, esitati Aerowaves Spring Forward festivalil ja nomineeriti hooaja parimaks etteasteks Confluences’i teatris Pariisis. Tema „Somaholidays“ võitis „Fortunose“ auhinna ja ta kandideeris Leedu kõrgeimale Kuldristi auhinnale kategoorias ‘Parima tantsija’ kategoorias. Ta on tantsija ja näitlejana koostööd teinud paljude rahvusvaheliste kompaniidega, sealhulgas Diphtong/Hubert Colas, Cie Mossoux-Bonté, Mitia Fedotenko/cie Autremina, Karim Bel Kacem ja Karine Ponties/cie Dame de Pic.

Balti Tantsuvõrgustik on Leedu, Läti ja Eesti tantsuorganisatsioonide ühisalgatus, mille eesmärk on julgustada tantsukunstnike ja organisatsioonide vahelist võrgustumist Baltimaades, võimendada Balti tantsu kunstilist häält Euroopas ja suurendada rahvusvahelist huvi piirkonna vastu. 2025-26. aastal toimuvad võrgustiku partnerite eestvedamisel Balti kaasaegse tantsu identiteedi, ajaloolise pärandi ja kohaliku konteksti mõtestamiseks töötoad ja mini-residentuurid kõigis kolmes riigis. Võrgustik koosneb kuuest partnerist: Leedu Tantsuinfokeskus (juhtpartner), Leedu Kaasaegse Tantsu Liit, Läti Tantsuinfokeskus, Läti Koreograafide Liit, Sõltumatu Tantsu Lava (Eesti), Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit. Võrgustik on saanud Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammilt pikaajalist võrgustikutoetust projekti “Balti Tantsuvõrgustik: identiteedi mõtestamine muutuvas maailmas” käivitamiseks.