STF 2026: KOREOGRAAFIA+

KOREOGRAAFIA+ on ruum ja aeg, kus koreograafia hingab laiemalt kui tants. See on koht, kus liikumine kohtub sõnaga, heli puudutab ihu, valgus joonistab rütmi ja mõte tantsib nähtamatuses.

See ruum pärib sosinal, kas koreograafia saaks olla iseseisev, eksisteerida omaenda gravitatsioonis? Või vajab ta siiski enda ümber ka teisi maailmu, et kasvada, laieneda ja luua uusi horisonte?

KOREOGRAAFIA+ on lubadus avastada uusi pingevälju: liikumise ja seiskumise, struktuuri ja sõltumatuse vahel. See on kutse publikule olla tunnistajaks koreograafia võimalustele. Kaos, rütm ja vorm juhatavad meile teed.

KOREOGRAAFIA+ on etenduste õhtu, mil astuvad lavale koreograafid, kes on valinud enda kõrvale dialoogipartneri teisest valdkonnast. Koos on loodud lühike etteaste, et kombata koreograafia võimalusi.

Sõltumatu Tantsu Festivalil 2026 loovad KOREOGRAAFIA+ etenduste õhtul etteasteid Anumai Raska, Britt Kõrsmaa ja Elle Viies koos valitud kaasloojatega.

Anumai Raska + Lauri Täht
“skeit skeit linna”

Rattad all, jalad peal, hüppab alla, kuid maandub peale.

Muusika: Metonym – 0x (Mihkel Kuusk, Jürgen Volmer)

Anumai Raska (1997) on etenduskunstnik, kes on omandanud hariduse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti ja näitleja erialal. Ta on loonud hulgaliselt performanceid erinevatele kultuurisündmustele, kuid viimati sai tema tööd näha Tartu Kunstimajas, kus oli avatud performatiivne installatsioon “vahi vahi” (kollektiiv rängad rotid, 2026). Sellele eelnes sama kollektiivi lavastus “Roti rumba” (Kanuti Gildi SAAL, 2024), mis pälvis ka nominatsiooni Eesti teatri auhindadel. Näitlejana astus Anumai möödunud aastal üles lavastuse “Carmen Electra” nimirollis (ants1, elektron.art, 2025). Rulatamisest on ta enamasti vaid unistanud, kuid mõne ollie’ga on ka päriselt hakkama saanud.

Lauri Täht astus esimest korda rulale 1996. aastal ning esimese trikirula sai 2001. aastal. Sellest ajast on rulatamine olnud tema elu suur osa. Ta on aastate jooksul ehitanud mitmeid rulaparke ning just rulakultuuri kaudu leidnud tee muusika, kunsti, fotograafia ja videograafiani. Rulaga sõidab Lauri aktiivselt tänaseni.

Britt Kõrsmaa +  Ülle Kirss
“FONIATRIX”

Tänu: Kalev Rabi (Medivar)

Hippokrates (5 saj. BC) arvas, et hääle tekitamiseks on vajalikud vaid kopsud, hingetoru, huuled ja keel. Aristoteles (384-322 BC) väitis, et hääl on hinge peegel ning et hääl tuleb südamest. Galenos (2 saj. AD) oli esimene, kes tõestas et hääl pärineb kõrist. Ta lõikas sealahtilõikamisel läbi teatud kaelanärvid. Niipea kui närv katkes, loom vaikis koheselt, ehkki jäi ellu. Leonardo da Vinci (15 saj.) viis läbi lahkamisi ning lõi nende põhjal esimesed anatoomilised joonised inimese kõrist.

9 kõhre, 4 liigest, 6 lihast, 7 sidet või membraani, kõrisissepääs, kõriesik, vale-häälepaelad, kõrivatsakesed, ehtsad häälepaelad (pinnaline plokk-epiteel, Reinke ruum, elastsed kiud, kollageenkiud, häälelihas), häälepilu, häälealune õõs.

Hääleaparaat koosneb aktivaatorist, generaatorist, resonaatorist ja koordinaatorist. Hääleteke algab peaaju koores, kust alguse saanud signaalid suunatakse kõrile, rindkerele ja kõhulihastele. Häälepaelad võnguvad keskmiselt 200 korda sekundis. Bernoulli printsiip — voolava vedeliku või gaasi rõhk väheneb seal, kus voolukiirus kasvab.

Uuringu või protseduuri ajal on arst see, kes annab juhiseid, teostab kehalist sekkumist ja kontrollib olukorda, samal ajal kui patsient on vastuvõtvas rollis, loovutab kontrolli ja allub juhistele.

Britt Kõrsmaa on eesti tantsu-ja etenduskunstnik ning hääleimproviseerija. Oma tantsupraktikas huvitub ta sisemistest ja mikroliikumistest, sensoorsusest, seisundlikkusest, liikumatusest ning liigutatud olemisest (tihti nt. maastiku poolt). Kõrsmaa on lõpetanud Tallinna Ülikooli koreograafia erialal ning tegutsenud vabakutselise tantsija ja koreograafina erinevates tantsutruppides ja lavastustes, samuti tantsuõpetajana. 2024. aastal omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistrikraadi. Hetkel on Britt taas EMTA-s, õppides kaasaegset improvisatsiooni vokaalimprovisatsiooni erialal.

Elle Viies +  Jan Kaus
„Lahenduskäikudes“

Palun, võtke istet.
Me oleme asunud lahendama kõige olulisemaid sõnu – neid, mille varjus elab Matemaatiline Realism – värelev.
Me oleme leidnud viisi, kuidas piiritleda piiritlematut, selgitada selgitamatut ja anda Tõele nägu – kahtlane.
Me oleme koostanud valemeid, püstitanud hüpoteese ja leiutanud matemaatilis-kinesteetilise lingvistika – lünkliku.
Selle kõige kaudu saame tegelikkuse palge rekonstrueerida käepäraste vahenditega, koorides maha reaalsuse krobelised kihid, paljastades Tuuma – tuksuva.
Palun, võtke istet.

Elle Viies on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. Viies on loonud lühisoolovorme, osalenud etendajana lavastustes ning loonud kolm lavastust: „Pastoraal“ (2024), „Enigma“ (2025, Eesti teatriauhinnad 2026 tantsuahinna laureaat, Draama festivali 2026 põhiprogrammis) ja „Varia“ (2026). Ta on Tartu Ülikooli kirjandusteaduse magistrant. Teda huvitavad tihe tekst ja sümboolne koreograafia.

Jan Kaus (1971) on eesti kirjanik, esseist, tõlkija ja libretist. Ta on avaldanud romaane, novelli-, essee- ning luule- ja miniatuurikogusid. Tema tuntuimaks teoseks võib pidada ruumipoeetilist miniatuurikogu „Tallinna kaart“, mis ilmus esmakordselt 2014. aastal. Kaus on tõlkinud ilukirjandust soome ja inglise keelest, sh Mika Waltari, Sofi Oksaneni, J. G. Ballardi ja Joseph Brodsky loomingut. Kuna Kaus on väljendanud ennast ka muusika ja teatrikunsti kaudu, on ta hakanud tundma üha sügavamat huvi kirjanduse elava esitamisega kaasnevate võimaluste vastu.